Sijainti:
Esileht | Loodus räägib Kalevalas näituse ülevaade
|
|
1. NÄITUSE ÜLEVAADE:
Näitusel olevate infosiltide ja teoste kirjeldused.
Kalevala sündis vajadusest
Kalevala sünd oli seotud rahvusriikide, rahvuskultuuri ja rahvusliku ajaloo ideede tärkamisega Euroopas 19. sajandil.
Sel ajal oli soome rahvas arenemas rahvuseks ning vajas endale nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi sümboleid.
Kalevala põhineb läänemeresoome rahvaste suulisel pärimusel: regilaulu traditsioonil, mida on antud edasi põlvest põlve.
Laulud vormusid kogukondliku loominguna lugude jutustamise käigus.
1 Viht
Skulptuuril on kujutatud *linnufiguur, kelle tiivad on üles tõstetud ja pea tahapoole painutatud. Skulptuur on elegantne ja dünaamiline ning võib jätta mulje lendu tõusvast linnust.
2 Välgatus
See skulptuur hõõgub oranžikalt, seda kas valguse või jää sisemiste peegelduste tõttu. Sellel võib näha kahte kas seljakuti või kehad pealekuti asetunud lindu, kuid samas võib teost vaadelda ka täiesti abstraktsena.
3 Armas
Pildil on särav ja kergelt stiliseeritud linnupaar, omavahel läbipõimunud. Skulptuur annab edasi läheduse ja kaitstuse tunnet, mistõttu võib selles näha näiteks emalindu ja linnupoega.
4 Uduvihm
Jääskulptuuril on selgelt näha kaks kõrvuti seisvat pead. Võib-olla on tegu paarituvate lindudega. Taustal olev soe päikeseloojang on tugevas kontrastis jääskulptuuri külmusega.
5 Voorus
See on samuti oranžika tonaalsusega pilt. Kõrgel skulptuuril kujutatu meenutab vormilt ülespoole vaatavat luigetaolist lindu. Seda võib pidada õilsuse ja rahu sümboliks.
6 Neiu
Skulptuur on läbipaistev ja tundub seetõttu kerge. Ka sellel on näha kahte lindu üksteise kõrval. Linnupaar on dünaamilises liikumises ja teineteise mõjuväljas. Valgusrohke skulptuur jätab rahuliku mulje.
Väe-jääskulptuuride seeria tegelased on uurimuslikud kujud iidsetest soome jumalatest, kellest on alles ainult kirjeldused runolauludes ja -lugudes ning nende loodud kujutelmad, kuid mitte mingisuguseid realistlikke kujutisi.
Väe-piltide eesmärk ei ole vaid visuaalset laadi, vaid need väljendavad jõu ja ülespoole suunatuse tunnet. Ehk võib isegi öelda, et jääkujutiste sündi juhtisid jumalad ise.
Väe-piltidesse olen tahtnud tuua väe jõulise tunde. Tugevate looduslike värvide eesmärk on meelde tuletada, et inimesed on varasemalt käsitlenud end looduse ja selle ringluse osana ning on seda siiani.
Kõigis kolmes skulptuuris on jää külm selgus ühendatud nende kujundite poolt esile kutsutud võimalike emotsioonide ja lugudega. Skulptuurid on kui hangunud hetked, milles ühenduvad omavahel nii looduslikud kui emotsionaalsed aspektid. Jääskulptuuride vormide abstraktsus annab ruumi nii äratundmisele kui ka isiklike emotsioonide tärkamisele.
7 Päikses
Vasakpoolne kuldkollases valguses kumav skulptuur justkui tõuseb ülespoole, kitsa ja voolujoonelisena. Võib mõelda, et see meenutab looma või linnu pead, nokk püsti. Pind on kaetud kirka kumaga, mis loob mulje elujõust ja soojast sisevalgusest. See võib meenutada midagi kaitsvat või juurdlevat.
8 Igatsus
Keskel paikev jääskulptuur on tume ja madal. Sellel on näha kaht läbi põimunud figuuri, kes näivad kas üksteist embavat või teineteisele toetuvat, mis toob teosesse sügava inimliku mõõtme. See on vaikne ja rahulik hetk, milles on kohalolu ja intiimsust. Hämar valgustus taustal saab osaks teose atmosfäärist.
9 Maitsev
Parempoolne skulptuur on dünaamiline ja veidi suurem skulptuur, milles kaks vormi näivad kohtuvat või teineteise suunas liikuvat. Skulptuuri kristallselge pind on irdumas. Kujud meenutavad linde, kes üksteist õrnalt nokivad. Sama hästi võib neis näha inimfiguure, jagamas koos ühist hetke. Skulptuurist õhkub omavahelist suhtluses olemist ja liikumist.
Kalevalas on linnud osa maailmakorrast. Nad toovad sõnumeid ja ennustusi. Lindudel on müütiline tähendus ja neid peeti sõnumitoojateks selle maailma ja teispoolsuse vahel. Nad suutsid ilma suurema pingutuseta liikuda nii maa peal kui ka taevastes kõrgustes.
Lindudel on palju erinevaid ülesandeid, näiteks kõrgemaid jõude esindaval kotkal, kes aitab Väinämöist merehädas.
Toonela luige ülesanne on valvata Toonela jõge ja selle püüdmine on saatuslik. Luik sümboliseerib surma, aga ka truudust.
Trükk lõuendile
10 Lindude maa
Pildil on suur linnukujuline figuur, mille kontuur on raamiks selle sisse paigutatud väiksematele linnupiltidele. Kollaaž koosneb umbes kahekümnest erineva suuruse ja värviga linnust, mis on joonistatud väga realistlikult. Sulestik, nokk ja värvid on väga detailselt teostatud. Suur ümbritsev lind võiks olla mõni suur röövlind, kas kull või kotkas.
Mets on alati kohal ja lähedal. Iga soomlane on metsast vaid paarisaja meetri kaugusel.
Metsas ootab meid ees ime. Pulss aeglustub, vererõhk langeb ja meel rahuneb. Kui meil jätkub veel meelekindlust telefon välja lülitada, saame kingituseks hetke täielikus rahus ja olla korrakski levist väljas. See leevendab ka stressi.
Metsas võime avastada endas ka muistse korilase. Saame kogeda otsimise, leidmise ja äratundmise rõõmu.
Raiutud metsa ei pane vastama isegi selle peale karjumine. Ainult vanad puud räägivad inimestega, seda küll vaid juhul kui nende kõrvad seda kuulevad.
Siin on reas kuus pilti, mis kujutavad metsakeskkonda. Pildid on töödeldud tugevateks negatiivkujutisteks (sini-valges värvitoonis), mis loob kummalise, isegi unenäolise atmosfääri.
11 Lõige
Pildil on noored lehtpuud ja põõsad. Nende taga võib olla lage heinamaa või põld. Okste taga on taevas. Negatiivkujutised on peamiselt valgetes ja tumesinistes toonides. Puud joonistuvad välja heledana taeva tumedal taustal.
12 Eraldi
Pildi keskel eristub paar tumedatüvelist puud, mille juures on väiksemad põõsad. Esiplaanil on avatud muruala ja tiheda metsa kohal paistab taevas.
13 Lagendik
Keskel on üsna tugeva puu tüvi. Esiplaanil on rikkalik taimestik, millest see puu ülespoole kõrgub. Pildi keskel on heledat värvi lagendik, kuhu võiks viia mõni metsarada.
14 Kallakul
Mitu peenikest tüve, võib-olla kased, on paremast alanurgast kaldu suunaga vasakusse ülanurka. Taimestik on tihe ja selle vahelt terendab tumedalt vaid väike taevalaik.
15 Ma ei kuku
Pildil on väike lagendik langenud ja peatselt langevate noorte lehtpuudega. Rohke oksastik moodustab tumeda taeva taustal ämblikuvõrgu taolise pinna.
16 Minu kasv
Pildil domineerib esiplaanil asetsev tugev mänd. See on vasakust allnurgast keskjoone poole kaldus. Oksad asetsevad ainult puu paremal küljel ning need koos puu ladvaga ulatuvad pildialast väljapoole. Mänd tundub kasvavat rannas. Vee peal on peegelpildid ja võib tunduda, et vastaskaldal on väikesed ehitised. Nende kohal kõrgub taevalaotus, mille värv varieerub heledast väga tumedasse.
Kõik kolm sinist pilti on töödeldud negatiivkujutisteks, mille värvid on vastupidised. Heledad kohad on tumedad ja tumedad heledad. Tulemuseks on väga kontrastne pilt, mis toob kujutatu tugevamalt esile.
17 Mari
Pildil on oksad, millel leidub vähesel määral väikeseid ümaraid marju. Esiplaanil on selgelt näha lehed ja marjad, taustal on veel oksi ja marju, mis on udused. See loob tugeva sügavusefekti.
Negatiiviks töötlemise tõttu tunduvad lehed ja marjad heledad, taust aga tumedam. Pildil võib jälgida loodusdetaile lähedalt.
18 Minu tee
Pildil on noored kõrgustesse tõusvad püstised puutüved. Maapinnal on alusmets. Pildi atmosfäär on rahulik. Selle vertikaalne rütm liigendab maastikku.
19 Sines
Pildil on järveranna maastik. Mõlemal pool on lopsakad lehtpuud, mille vahelt paistab vaikne järv. Vastaskalda serv on pildi keskel ja taevas peegeldub vees.
Atmosfäär pildil on rahulik ja rannavaade on jäädvustatud varasematest töödest laiema maastikuvaatena.
Arvatakse, et meie kauged esivanemad tulid Suomenniemi poolsaarele 11 000 aastat tagasi Hispaaniast, kui jää oli taandunud põhja. Osa meie geneetilist kui ka kultuurilist pärandit on tulnud Uurali mägedest.
Muistse soome-ugri mütoloogia põhjal võib järeldada, et eri sugupooled ja sotsiaalsed grupid on siin olnud võrdsemad kui mujal maailmas. Kalevala-maailmas aktsepteeritakse ka erinevusi ja puudusi, vaatamata rahvaluules kajastuvale viletsale elujärjele.
Kalevala on aken Soome-Karjala muinaskultuuri ja müütidesse
Aknaga seina keskel
Loodus kõneleb Kalevalas
Nende kahe pildi värvimaailmad moodustavad koos vastandliku paari.
Sinakas leht annab tunnistust külmast ööst, punakaspruuni maastiku valgus aga hõõguvast ja soojast päevast. See võib olla tingitud looduse tsüklitest – elust ja surmast, vaikusest ja väest.
20 Lehesina
Sinakas leht on lähivõte ühest suurest närtsinud lehest. Pildil on sinised ja tumelillad varjundid ning leht näeb välja külmunud, sest seda valgustab nõiduslikult külm valgus. Leht on struktuurilt kortsus, servadest kergelt rebenenud ja täis väikseid detaile, nagu veenid ja tähnid. Lehe taust on tume, peaaegu must, mis paneb ka lehe särama. Atmosfäär pildil on vaikne ja jahe, nagu esimene talveöö, kui aeg peatub.
Kuigi Kalevala põhineb rahva poolt lauldud luulel, on see suuresti ka Lönnroti enda looming. Ta töötles materjali ümber, pani kokku sündmustiku ja süžee, lisades endapoolseid värsse ja tegelasi nagu Aino ja Marjatta, kes mõlemad on iseseisva naise kuvandid.
Kalevala kätkeb endas terviklikku mütoloogilist luulemaailma ja laiahaardelist tervikjutustust, mis sisaldab lisaks eepilisele materjalile ka lüürilisi luuletusi, sünnisõnu ja loitse.
21 Päikese kuma
Pildil on kujutatud päikese kuma läbi metsa. On kas päikesetõus või -loojang. Päikesevalgus helendab erekollaselt ja oranžilt. Pildil olevad metsapuud on nagu mustad varjud ja nende vahelt kiirgav valgus tekitab hõõguvaid ringe ja tulelaadseid peegeldusi. Kogu pilt on sooja tooniga, nagu oleks mets põlemas. Üldiselt on pildi meeleolu soe ja veidi müstiline. See võib olla hetk enne muutust või looduse palve.
Tegu on mustvalge fotokollaažiga, millel on mitukümmend erineval viisil vananeva naise nägu. Naisepildid näivad olevat tehtud ühest ja samast inimesest, ainult eri ilmetega ja mitmest eri suunast. Naine naeratab, vaatab eri suundadesse ja muutub aeg-ajalt tõsiseks. Näod on üksteise lähedal ja tervik moodustab mosaiigitaolise pinnalaotuse.
Kalevala põhineb rahvaluulel – runolauludel, mida lauldi ennemuiste mitmesugustel eri puhkudel ning neid on suulise pärandina lauljalt lauljale ning põlvest põlve edasi antud.
Kalevala luuletused peavad kinni arhailisest kalevala-mõõdust (neljast trohheilisest värsijalast), mida iseloomustab algriim ning parallelism ja kindlaksmääratud pikkusega värss. See aitas ka laule paremini selgeks õppida ja meelde jätta. Muidugi luuletusi ka modifitseeriti.
Rahvaluulet koguti eriti agaralt 1800. aastatel, mil neid hakati avaldama ka trükis. Nii jäädvustati vana soome-karjala traditsioon, mis aitas säilitada selle kirjanduse ja elava folkloori osana.
22 Austus
Mustvalgel suure kontrastsusega fotol on lumine metsamaastik, kus seisavad eakas naine ja mees. Pildil saavad kokku soome loodusolude karmus inimese enda olemusega. Õhkkond on vaikne ja lugupidamist täis, kuid ka lootusrikas. See muudab pildi muinasjutuliseks. Tegelased pildil võivad olla otsimas ühendust loodusvaimude või esivanematega, näiteks võivad nad olla muistsed soome targad või ravitsejad.
Pildi tumedad osad on peaaegu mustad ja heledad peaaegu valged, mis loob pildile graafilise efekti ja kergelt müstilise atmosfääri. Taustaks on talvine maastik suurte kaljudega, millel paistab lumi ja võib-olla ka jää. Taustal on kõrged lehtedeta puud, mis viitab sellele, et tegu on südatalvise ajaga. Kaljuseinal on näha valgeid triipe, mis võivad olla külmunud veejoad või lume kogunemine kivi soontesse.
Pildil oleva naise ja mehe riietus on tume, meenutades keepi või rüüd, milles on muinassoome või ka šamanistlikku tunnetust.
Mõlemad tegelased vaatavad tõsise ja mõtliku ilmega ülespoole.
Nende näod on ainsad heledad laigud muidu tumedatel figuuridel, mis rõhutab nende kohalolekut.
Järgmised pildid
Pilt koosneb neljast mustvalgest, tugeva kontrastsusega pildist, mis kujutavad inimesi.
Piltidel tuleb esile tunnetus sidemest looduse ja vaimsusega. Tegelased võivad kujutada muinassoomlasi, tarku, ravitsejaid või kogukonnavanemaid.
23 Tahe
Pildil on täishabemega tumedat mantlit kandev vanem mees. Tundub, et ta vaatab veidi ülespoole. Taustal on hele ja tume pind omavahel kontrastis. Tegelane võib meenutada šamaani või vana tarka.
24 Kohtumine
Pildil on eakas rahuliku moega naeratav naine. Ta on eredalt valgustatud ning pildist õhkub õrnust ja tarkust. Diagonaalselt, pildi vasakus ülanurgas, võib näha täishabemega meest, justkui eelmisel pildil, keda võiks kirjeldada šamanistlikuna.
25 Loovutamine
Pildil seisab naine vees seljaga vaataja poole, käed sirutatud laiali külgedele. Figuur on selgelt ühenduses loodusega. Vesi ulatub naise reiteni põlvedest kõrgemalt. Taustal on näha kitsas riba vastaskallast ja taevas.
26 Kontroll
Pildil on juba üsna vana naine, kelle blondid juuksed langevad tema õlgadele. Tumeda pluusi peal paistab silma tema muljetavaldav kaelakee. Naise pilk on suunatud otse ette ning tema ilmes on sihikindlust ja väärikust.
Rahvaluules esinevad isikud on olnud karismaatilised ja võimsad tegelased, sageli kas hõimupealikud või väejuhid, kelle kangelas- või imeteod on talletatud lugudes ja luuletustes.
Millised on tänapäevased Väinömöised, Louhid, Joukahaised ja Ainod? Omapoolsete tegelaste valiku ja piltidega loon sideme Kalevala tegelastega tänapäeval.
Kalevala üks keskseid teemasid keerleb ümber meeste soovi ja katsete endale naine leida. Sadade aastate jooksul kirja pandud rahvaluules leidub igasugu erinevaid Väinämöise, Ilmarise ja Lemminkäise tüüpi tegelasi.
Pildid jätkuvad
Neljast pildist koosnev seeria koosneb mustvalgetest portreedest. Näokujutised on lihtsustatud ja tugevalt kontrastsed, nii et heledad alad on peaaegu valged ja tumedad alad peaaegu mustad. Fotode stiil rõhutab näoilmeid ja emotsioone.
Pildid jutustavad loo inimestest, kes võiksid olla muistsed soome targad, ravitsejad või loodusega tasakaalus elavad vanemad. Piltidel on vaikne, lugupidamist täis ja sügavalt inimlik atmosfäär. Igal pildil on esil näoilmed ja pilgud, mis toob tegelased vaatajale lähemale ning muudab nad peaaegu müütilisteks kujudeks.
27 Tütar
Pildil on kaks inimest, kes seisavad väliruumis üksteise vastas või diagonaalselt kõrvuti üksteise vastas. Noorem naine paremas ülanurgas vaatab vanemat naist all vasakul veidi küsiva ilmega. Taust on tume. Mets ja muud looduselemendid ei tule eriti esile. Pildil on vaikne, peaaegu pidulik õhkkond.
28 Pilk
Pildil on valge habeme ja tumeda peakattega mees. Ta vaatab kaamera poole ja naeratab kergelt. Mehes tundub olevat pehmust.
29 Me
Pildil olev mees ja naine vaatavad teineteisele otsa lähedalt, naeratades väga soojalt. Selles hetkes tuleb esile paari omavaheline side ja õrnus. Pildil on näha vanapaari vastastikune austus ja hellus.
30 Tahe
Fotol on naise nägu pildistatud lähedalt, otse eest. Tema pilk on tõsine, peaaegu range ja mõtlik. Pildi stiil rõhutab tema ilme tugevust, mis meenutab matriarhaalset jõulisust, sest naine näeb välja nagu tark esiema.
Eksponeeritud on kaks taevapilti, millel on osaliselt pilves, dramaatiline ja värviline taevas. Piltides tuleb esile loodusjõudude ja värvide mõju. Piltide atmosfäär näib sürreaalsena.
31 Sära
Parempoolne foto on horisontaalses formaadis päikeseloojangupilt, mis on täidetud oranžide, punaste, kollaste ja siniste toonidega. Ülaosas on taevas kaetud tumedate pilvedega ja silmapiiril hõõgub valgus, luues pildile tugeva kontrasti. Pildi alumises osas on sarnase tumedusega siluetina esil maapind.
32 Pilvesammas
Vasakpoolne foto on vertikaalses formaadis taevapilt, millel on tugevad soojad värvid: kollane, oranž ja lilla, mis tõusevad nagu sammas taevasse. Tumesinised ja mustjad pilved on valgusele raamiks. Tegu on päikeseloojanguga, kui valgus pilvede vahelt tugevalt esile tuleb.
Maakeral ja kliimal on omad muutuste protsessid, mis tuletavad meile meelde, et inimene ei ole eluslooduse peremees.
Jääajal surus kilomeetri paksune liustik maakoore praeguse seisuga võrreldes sadu meetreid allapoole.
Jääaeg lõppes 10 000–12 000 aastat tagasi. Maakoor hakkas algsesse asendisse tagasi liikuma. Maatõus oli esimese tuhande aasta jooksul tugev.
Jätkuv globaalne soojenemine on nähtav mitmel viisil. Talved põhjas lühenevad ja kasvuperiood pikeneb. Suved ja veekogud soojenevad. Paljude liikide elutingimused muutuvad raskemaks ja liigid kaovad.
33 Sinine välk
Tegu on negatiiv-pildiga metsamaastikust. Pildi värvid on vastupidiseks keeratud: heledad laigud tunduvad tumedad ja tumedad heledad.
Pildil on kaljudega maastik, mille esiservas on näha paljast kivi ja selle ees on omakorda peenikesed lehtedeta puud. Kaljupinna struktuur paistab tugevalt silma tänu valguse ja varju kontrastsusele.
Nendel piltidel on palju valguse ja värvide liikuvat vaatemängu. Need ei ole läbinisti realistlikud fotod, vaid võiksid olla kunstilised fantaasiad kosmosest ja kosmilisemast maailmast. Pilte võib vaadelda kui visuaalseid luuletusi kosmosest, mis on täis liikumist, valgust ja salapära.
34 Sine suunas
Pildil on hõbedast ja sinist tooni valgusetriibud, mis kulgevad tumedal taustal diagonaalselt nurgast nurka. Pilt võib näha olla udukogusid või galaktikate kaarjaid vorme. Pildil on näha ka väikeseid täppe, mis meenutavad tähti.
35 Puru
See pilt on soojades toonides. Värvid on kollakad ja oranžid, justkui oleks valgusallikaks mingi päikesetaoline tuum. Hele keskpunkt näib kiirgavat valgust läbi tilkade või tolmuosakeste.
36 Punases
See valgusest helendav pilt on abstraktne. Tumepunasel ja pruunil taustal paistavad kolm valguspunkti, mis näivad kumavat mõne läbipaistva pinna alt. See on nagu tähesära vaatamine läbi härmatise või läätse.
37 Kõrguv
Pildil on pikad kulla- või vasekarva kõverad jooned. Jooned lõikuvad läbi tumepunase tausta nagu valguskiired või meteooride trajektoorid kosmoses.
38 Kaare
Siin on selgelt näha läikivkuldseid heledaid triipe. Need meenutavad energiavoolu või murduvaid valguskiiri. Taust on tumepunane ja kergelt läbipaistev. Pildil on võimas ja dünaamiline tunne.
39 Rõngale
See pilt on tumedam ja müstilisem kui teised. Keskel on ere punakaskollane kuma, mis meenutab väikest päikest. Sellest jookseb läbi tume õhuke joon, mis võiks olla vari või rõngas. Kas see võiks näiteks olla Saturn?
Aeglane muutus eksles,
nagu tuul mägede tagant.
Inimesed said oma paiga
maakamaral, maailmas
ja tähistaeva all.
Ümbritsetud suurest vaikusest,
öö valguseta pimedus.
Pilk tõuseb,
ronib kõrgustesse.
Ja aeg peatub.
Tähtede täidetud
kuppel kõige kohal.
Ime. Hämming.
Mis kõik on?
Kas jumalad kulgevad seal,
taeva valitsejad,
inimelu reguleerijad?
Või tühjus,
ainult pimedus
või suur lubadus?
Tulevased preestrid, prohvetid
Tulevased targad ja teadlased
See kõik on oletus.
Küsimuste ring laieneb.
Jälle sama imestus
Ka täna
õhtu pimeneb
ja öö tähekuppel kerkib.
pimedus on vakka.
Pilk tõuseb ja kosmose
sügavusse põgeneb.
Sama on tähtede aed,
sama vaikus
kui kaugelt
tuhandeid põlvkondi.
Täna
justkui aja alguseski
imetled taeva all,
une ja tõelisuse piiril.
Hoitud on endiselt saladus.
Näed nagu muiste nähti.
Kui aeg seiskub.
Sa võid olla jõude ja vaba,
tähtsusetu ja väike inimene
osa suurt kõiksust.
Tero
PVesi on kogu elu alus. Maakera pindalast suurima osa moodustab vesi. Inimkehas on sama osakaal: koosneme umbes 70% ulatuses veest.
Magevesi on kõige olulisem taastuv loodusvara. Sellegipoolest pole puhas värske vesi kõikjal sugugi kättesaadav. Maailmas elab üle miljardi inimese ilma puhta joogiveeta ja igal aastal sureb üle poole miljoni lapse ebapuhta vee või puudulike sanitaartingimuste tagajärjel.
Magevesi oli üheks põllumajanduse tekkimise oluliseks eelduseks. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede piirkonnas. Soome asustus on levinud samuti mööda veeteid.
Pildid
Need seitse eraldiseisvat pilti näitavad eri kujundeid ja liikumisi veepinnal. Pilte on tõenäoliselt töödeldud nii, et värvid on rõhutatult sinised ja tumedad. Mõned neist meenutavad negatiivi toone.
40 Peegeldus
Veepinnal on õrnad sõõrid ja peegeldused, tõenäoliselt vihmapiiskade või muu vähese liikumise põhjustatud lained.
41 Kobrutus
Pildil on tume vesi. Vee pinnal on näha tihedat struktuuri, mis näeb välja nagu merevetikad.
42 Pritsmed
Sellel pildil olev vesi on selge ning see on liikumises. Sellel on vaht või keeris, võib-olla on selle põhjustanud kärestik või voolus.
43 Murdlainetus
Tugevalt vahutav ja keerlev vesi, võib-olla merelained või hoovuses keerlev vesi.
44 Juga
Nüüd näeme veepinda ülaltpoolt kujutatuna. Peegeldused moodustavad tiheda, peaaegu abstraktse pinna. Vee lainelises vooluses segunevad omavahel tume- ja helesinine värv. Vesi liigub parema serva suunas.
45 Keerised
Pildil on näha tugevaid keeriseid või isegi murdlaineid. Vees on palju vahtu ja hoogu ning ülesvõte jätab väga elava mulje.
Sood on oluline osa meie riigi loodusest ja kultuurist. Ligi kolmandik Soome pindalast on soodega kaetud.
Sood toimivad looduslike veehoidlatena. Need hoiavad endas vett ja mõjutavad seega kohalikku veeringlust. Need filtreerivad ja reguleerivad veevoolu ning aitavad ohjeldada üleujutusi.
Sood aitavad hoida bioloogilist mitmekesisust ja mängivad olulist rolli ka kliima seisukohast. Sood on süsiniku sidujad ja hoidjad.
Sood on aeglaselt moodustuva, ligi tuhande aasta vältel tekkinud turba varasalved ning turvast on kasutatud mitmel eri viisil.
Jää tumedus
Kõrvuti seisavad kolm jääskulptuuri, mis võiksid asetseda külmas välikeskkonnas. Ebakorrapärase kujuga skulptuuridest kumab läbi tausta soe valgus, mis toob esile jää selguse ja selle pinna detailsuse. Võib kujutleda, et müstilised ja meditatiivsed skulptuurid kujutavad elusolendeid. Kõik kolm skulptuuri on nagu jäässe kinni püütud seiskunud hetked, emotsioonid või tegelased.
46 Valduses
Pildil olev skulptuur meenutab ehk looma või linnu pead, mille ülaosa kõverdub nagu nokk või sarv. Figuur näib kas allapoole vaatavat või kummarduvat. Skulptuuri pind läigib heledalt, tume ja kollakas valgus kumavad sellest läbi, jättes mulje sisemisest hõõgumisest.
47 Naeratus?
Pildil on kõrge ja üsna peenike jääskulptuur, millel on näha kahte inimesetaolist figuuri kallistamas. Valgus peegeldub pinnalt õrnalt ning hämar keskkond rõhutab jää külmust ja salapära.
48 Paljas
Pildil olev skulptuur on varasematest ümaram ja graatsilisem. See võib meenutada kivi või muud kõva poleeritud eset. Skulptuuril võib näha ka elemente, mis meenutavad linnupead või tegelast, kes on pesas. Jääskulptuuri pind on osaliselt härmas ja sellelt peegelduv valgus muudab selle elavaks.
Tere tulemast kunstinäitusele Loodus räägib Kalevalas Caisa Kultuurikeskuse galeriis.
Kalevala tarkus on tähenduslik ka tänapäeval. Endiselt tasub tutvuda eepose ideedega ja neist võib leiduda lahendusi ka tänapäeva probleemidele.
Olete südamest teretulnud kunstiga tutvuma.
Näitus on avatud 24.9.-16.12.2025
Ekskursioonid / Külastajate grupid
Kui tulete grupina (vähemalt 6 inimest), näitan teile näitust hea meelega.
Tero Kokko
tero.kokko@omat.fi
(040 5594 739) Tero
Loodus kõneleb Kalevalas soomekeelne raamat kõvakaanelise ja e-raamatuna
Tule Tero Kokko fotonäitusele: Loodus kõneleb Kalevalas Asukoht: Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59Avamine: 24. september kell 15:00–17:00
Soome... ...
Loe edasi
Kui hakkasin 2020-ndate aastate alguses lugema soome rahvuseepost Kalevala, kerkis üles palju vastuolulisi küsimusi, millele tahtsin vastuseid leida. Pildistasin, hankisin... ...
Loe edasi
Kalevala on Soome rahvuseepos, millele on üles ehitatud kogu soome kultuur, aga mida oleks Kalevalal öelda meile nüüd?
Hakkasin Kalevala lugema ja tekkisid... ...
Loe edasi
Tere tulemast Kalevala kunstinäitusele "Loodus räägib" 7.5.-31.5.2025 Kultuurikeskuse Caisa galeriis aadressil Kaikukatu 4. ...
Loe edasi
Käesolev näitus ja selle kodulehel olev materjal on saanud võimalikuks ainult tänu paljude eri inimeste abile ja tööle. Ilma rahalise toetuseta ei oleks... ...
Loe edasi
See näitus ja selle kodulehel olev materjal on saanud teoks ainult tänu paljude inimeste abile ja tööle. Olen väga tänulik kõigile osalejatele, kes... ...
Loe edasi
Kunst räägib ja pildid suhtlevad. Sellepärast ma pildistan. Fotograafina käin kummalistes kohtades, otsides üllatavaid objekte ja vaatenurki. Ma tahan teha... ...
Loe edasi
<< Loodus räägib Kalevalas | Loodus räägib Kalevalas >>
Esileht
Koskettava kuva
Kauneus on katsojan sormissa
Tero Kokko |
Rapakivenkuja 1 C 45 |
00710 Helsinki, Suomi-finland
Puh: 040-5594 739 |
saavutettavuus [at] omat.fi
|
www.terokokko.fi
Saavutettavuus fb
|
|
Kokko-Kokki Oy vanim juurdepääsetavuse testija .
Kokko-Kokki Oy on Soomes veebilehtede ligipääsetavuse testimist
läbi viinud alates 2003. aastast. Ettevõte on vanim ligipääsetavuse
küsimustega tegelev ettevõte Soomes.
Kiinnostavia sivustoja
